Kreeta saar

Tuulte ja müütide saar
Muinasjutuline Kreeta, tuulte ja müütide saar, on Kreeka suurim saar. Maastik on segu sinisest merest, tumedalt kõrguvaist mägedest, viljakalt rohelevatest tasandikest ja päikeses hiilgavaist lubjatud majadest ja arvukatest kirikutest. Kreeta loodus on dramaatiliselt ilus. Saare keskel kõrguvad mäetipud on hiliskevadeni kaetud lumemütsidega, palmide ja õitsvate viljapuude taustal on vaatepilt rohkem kui lummav. Põhjaranniku loode- ja keskosa kuurortlinnakesed paiknevad kitsal maa-alal mägede ja mere vahel.

Saare ajalugu on austusväärne ja tormiline. Kui muu maailm elas veel kiviajas, õitses Kreetal hiilgav Minose kultuur. Pärast seda aega on saare valitsejad vahetunud koos Vahemere valitsejaga. Valitsuskeppi on kordamööda enda valduses hoidnud doorialased, roomlased, bütsantslased, araablased, veneetslased ja viimati türklased. Verised vabadusvõitlused jätkusid kuni 1898. aastani, mil Kreeta iseseisvus. Ka siis ei saanud kreetalased oma saarel rahulikult elada, sest teise maailmasõja ajal saabus saarele uus okupeeriv rahvas – sakslased. Aastasadade võitlused on jätnud jälje kreetalaste iseloomu. Nad on oma väärtust tundvad ning uhked oma kodusaare üle. Kui neilt rahvuse kohta küsida, siis on kreetalased alati kõigepealt kreetalased ning alles seejärel kreeklased. Seal on mitmed asjad teisiti kui mujal Kreekas: muusika, tantsud, toit ja jook. Kreeta vallutab hõlpsalt südamed.

Loe edasi

Teemad foorumis
 
Reisijuhist leiad
Euroopa


Kreeta saar
+23 °C
Loe lähemalt
Peamiselt pilves
Õhuniiskus: 53%
Õhurõhk: 756 mm Hg
Tuul: 10.3 m/s
Broneeri reis
Lend
Hotell Lend + hotell
Auto Lend + hotell + auto
Edasi-tagasi Üks suund
Alguspunkt Sihtpunkt
Väljumine Naasmine
Reisijad
(vanusegrupid)
Täiskasvanu
(18–64)