Paika, kuhu lennukiga jõuab Tallinnast ligi kuue tunniga, ümbritseb Atlandi ookean. Idülliline Madeira saar, mis on oma staatuselt teatava iseseisvusega Portugali autonoomne regioon, paikneb Aafrika läänerannikust umbes 550 km kaugusel. Madeira sai autonoomia pärast 1974. aasta 25. aprilli revolutsiooni, millega Portugalis kaotati Salazari diktatuur. Saarestik koosneb kahest suuremast saarest Madeira (828 km², 255 000 el) ja Porto Santo (42 km², 5000 el) ning asustamata saaregruppidest Desertas ja Selvagens. Pealinnast Funchalist (101 000 el) lääne pool Cabo Giraos asub kõrguselt teisel kohal olev kalju maailmas. Nii nagu mandril räägitakse ka saarel portugali keelt. Turismipiirkondades on kasutusel ka inglise ja saksa keel.

Saare kliima on väga pehme: keskmine temperatuur suvel 21 °C ja talvel 16 °C, ning meri pidevalt soe Golfi hoovuse tõttu: suvel 22 °C ja talvel 17 °C. Talvel sajab kuus-seitse päeva kuus, kuid päris päikeseta päevi on harva. Vulkaanilise tekkega saared on tegelikult meresügavikust algavate mägede tipud. Kõrgeim mäetipp on Pico Ruivo de Santana (1861 m), mille kõrval veidi madalam Pico de Arieiro ulatub samuti üle 1800 m kõrgusele. Vulkaanilise päritoluga mullal on looduslikku taimkatet (makja, kastani-, õlipuu- ja männisalud) säilinud vähe. Madalamal kasvatatakse suhkruroogu, banaane; terrassidel viinamarju, teravilja, puuvilju. Põhiliseks toodanguks on madeira veinid, käsitsi tehtud tikandid, punutised, ka juur- ja puuviljad, lilled. Kuigi looduslikke liivarandu seal ei leidu, enamus on kivised, on Madeiral see-eest palju muid eeliseid. Madeira üks parimaid randu Prainha asub idaosas, kuigi selle rannajoon on lühike. Tõenäoliselt valmistab Madeira teatavat pettumust neile, kelle puhkuse peaeesmärk on kuumal rannaliival pikutamine, sest see ainulaadne saar on pigem loodusenautija, matkaja ja elamusteotsija reisisihtkoht.

Igal aastal toimuvad saarel mitmed üritused: karneval, lillefestival kevadel ja veinifestival sügisel. Madeiral on ligi 40 kirikut, üle 20 mälestusmärgi ja 18 põnevat muuseumit, näiteks fotograafiamuuseum, loodusajaloomuuseum ja mitu kunstimuuseumit. Pealinnas toimuvad igapäevased bussiekskursioonid, tavaliselt külastatakse lille- ja juurviljaturgu, botaanikaaeda, erinevaid kunstimuuseume ning veinimaja, kus saab maitsta ja osta erinevaid madeira veine. Enamikul saare randadest saab harrastada veesporti (veesuusatamine, surfamine, purjetamine, snorgeldamine, sukeldumine), sisemaal võib matkata mägedes, ratsutada, proovida mägirattasõitu, külastada veinikeldreid, käia korvipunumistööstustes ja mängida golfi. Õhtuti on mõnus käia baarides ja ööklubides, mis on sageli olemas ka hotellides. Ka südatalvisel ajal Madeirale saabujat tervitavad oranžides õites tulbipuud, kirevad krüsanteemide puhmad, puna-roosa-valgekirjud hekid ja autoteid ääristavad kärtspunaste õietõrvikutega aaloerivid, mida kohalikud jõulusaluutideks kutsuvad.